Veahkaváldin- ja illastanlinjá (VO-linnjá) 116 006 lea veahkkelinnjá buohkaide geat vásihit veahkaválddi dahje illasteami lagas oktavuođain.
VO-linnjás mii leat olu čeahpes ja áŋgiris fágaolbmot, geat háliidit du veahkehit. Sáhtát riŋget midjiide vaikko goas, birra jándora. Mii guldalit du hástalusaid, sáhttit vástidit gažaldagaid, neavvut ja bagadallat. VO-linnjás lea maid čálašanbálvalus. Sihke čálašan- ja telefovdnabálvalusat leat áibbas anonyma ja nuvttá.
Telefovdna: 116 006

Čálaš minguin neahttasiiddus volinjen.no
VO-linnjás sáhtát hupmat dárogillii ja eŋgelasgillii. Jus it hálddaš dáid gielaid, de sáhtát váldit oktavuođa minguin ovttas muhtimiin gii hupmá dárogiela dahje eŋgelasgiela.

Sáhtát maid váldit njuolga oktavuođa iežat báikkálaš heahteguovddážiin. Dáppe gávnnat listtu buot heahteguovddážiin. Politiijat, heahteguovddážat ja earát veahkkeapparáhtas fállet dulkka dárbbu mielde.

Mii lea veahkaváldi?

Fysalaš veahkaváldi
Buot veahkaváldi mas guoská fysalaččat – čiekčan, huškun, duhkoštallan, gáskin, gittadoallan, šluvgin, hoigan ja buviheapmi. Giddet vissui ja isoleren lea maid fysalaš veahkaváldi.
Psyhkalaš veahkaváldi
Sániiguin ja jienain áitit, bávččagahttit, loavkašuhttit dahje kontrolleret nuppiid. Dat lea maid psyhkalaš veahkaváldi go láhtte nu ahte ii beroš nuppis, ja go heajuha ja hehppeha nuppi. Ovdamearkkat veahkaváldái sáhttet leat: “mun gottán du”, “dus ii leat árvu”, “don leat nu ropmi ja buoidi ahte ii oktage sáhte dutnje leat buorre”.
Lateanta veahkaváldi
Veahkaváldi mii dovdo gamus. Lateanta veahkaválddi sáhttá čilget ballun ja dan go čađat vuordá boahtte veahkaválddi, ja goas dat dáhpáhuvvá. Dát lágan veahkaváldi boahtá oidnosii dávjá go son guhte lea gillán veahkaválddi rievdá ja álgá láhttet dainna lágiin ahte ii provosere su gii lea veahkaválddálaš.
Materiála veahkaváldi
Buot lágan láhtten diŋggaid vuostá, mii bávččagahttá, baldá dahje loavkašuhttá nuppi olbmo. Materiála veahkaváldi sáhttá leat čiekčat uvssa, dearpat beavddi, cuvket dahje gaikkodit juoidá.
Seksuála veahkaváldi
Buot lágan seksuála loavkašuhttimat nu go dagut dahje geahččaleamit daguide mas guoská fysalaččat lobi haga. Dat sáhttá leat guoskan, njávkkadeapmi, anašanlágan dagut, anašeapmi ja veagalváldin. Maiddái dagut dahje geahččaleamit daguide fysalaš guoskama haga nu go seksualiserejuvvon hupman, govven, filbmen, geahččan ja pornografiija čájeheapmi lohkkojuvvo seksuála veahkaváldin.
Ekonomalaš veahkaváldi
Kontrolla nuppi ekonomiija badjel, go guoibmi ii beasa oaidnit iežas dahje oktasaš ekonomiija. Ovdamearka veahkaváldái sáhttá leat go soames suoli ohcá loana du namas.
Digitála veahkaváldi
Digitála veahkaválddiin oaivvilduvvo earret eará áitin, loavkašuhttin, goziheapmi dahje kontrolla mobiilla dahje interneahta bokte, dávjá sosiála mediaid bokte. Dat sáhttá maid leat go háddje gova dahje filmma muhtumis lobi haga. Digitála veahkaváldái gullet maid seksuála illasteamis neahta bokte.
Vásihat go dahje leat go vásihan veahkaválddi dahje illasteami iežat lagamusain?

Áittáhalat go veahkaválddiin?

Dovdo go ahte ii leat oadjebas leat ruovttus?

Dovddat go unohis dovddu ahte buot ii leat nu movt galggašii leat?
Don it leat akto! Váldde oktavuođa VO-linnjáin.

Evttohusat eará veahkkefálaldagaide

Din Utvei - Našunála ofelaš veahkaválddi ja illásteami oktavuođas
www.dinutvei.no

Krisesentersekretariatet - Heahteguovddáščállingoddi
www.krisesenter.com

ROSA – Veahkki olmmošoastingillájeddjiide
www.rosa-help.no